Valelikud kohalikud

Ühel päeval kirjutas üks naisterahvas, et pakub tööd. No me olime kohe nii põnevuses, et JESS saime tööle nüüd lõpuks. Asukoht oli Orbost’is ( Victoria kandis- umbes 370 km sinnani). Interneti teel tehti kõik asi jube ilusaks, saadeti kena kodulehekülg ja palgaga räägiti ka veidike üle. Kodulehelt tundus kõik nii ilus, tore ja ok koht. Räägiti veel, et elame mingis uues hoones ning kaup läheb Holland ( võib-olla ka läheb). Olime siiski kindlad minejad, sest me ei teadnud väga täpselt mis meid ees ootas, sest kilohindadest ja asjadest see naine üldse miskit ei rääkinud.

Hakkasime teisipäeva (10.03) hommikul kell 6.20 sõitma, et jõuaksime ilusti lõunaks kohale. Hommikul oli veel veidike pime, aga saime max pool tundi sõita, läks juba valgeks. Pimedas on väga ohtlikud need kängurud ju. Sõidad ükskõik kus, siis näeb ainult surnuid känguruid tee ääres maas. Heldur ütles : „Me näemegi rohkem neid surnuid känguruid, kui elusaid.“ Seda teedpidi kust me sõitsime, seal polnud väga toidukohti ja asju üldse. Kui jõudsime vahepeal kuskile suurematesse ristidesse, siis sai alles süüa vm, aga hinnad olid ka väga kirved... Me tegime ainult peatused, sõime alles Orbostis. Navi juhatas meid muidugi natuke valesse kohta, sest ega sellel kohal ei olnud ka täpset aadressi. Küsisime ühelt meesterahvalt abi, kes oli ehitaja ning joonistas meile abistava skeemi puuklotsile. Hiljem vaatas Heldur meili ning leidis kirja naisterahvalt, et jõuab kell 13.00 Orbosti, et saame siis kuskil seal kokku. Sõitsime siis päris Orbosti välja ning kui „linna“ hakkasime jõudma, siis tundus asi kohe väga imelik. Seda küll linnaks ei kutsuks, pigem külake, mis on mahajäetud pmts. Otsisime ka kohe mingi söögikoha, sest kõht oli nii tühi. Esimeses kohas öeldi ära, et lauast saab tellida. Istusime siis laua taha ning ootasime päris kaua aega. Tundus, et raha ei tahetud teenida, siis läksime minema sealt kohast, sest keegi ei tulnud. Leidsime mingi teise koha, aga jah.... toit oli imelik, pärast oli kahtlane tunne sees. Jalutasime seal veidike ringi, aga ega seal miskit nüüd vaadata ka polnud. Ootasime siis autos tükka ega kuna kell saab 13.00, aga keegi ühendust sellel kellal veel meiega ei võtnud. Alles 13.30 helistati ja saime kokku. Naine oli sõbralik, kuid kohe küsis, et kas meil on söök olemas või on vaja minna poodi. Ei teadnud ju jällegi, et on vaja mingit sööki meil enda oma. Juhatas meid poodi ja käis ise ka poes oma tütrega. Nad tundusid kuidagi väga salakavalad, naersid omavahel ning asi tundus nii kahtlane. Käisime siis poetiirul ära ning juhatati meid elamisse. Oeh, sinna läks väga auklik ja jube kruusatee. Naine kihutas täiega ees minna ka, kuna tal ju maastur. Läksime veel päris metsa sisse kuskile. Igaljuhul kui kohale jõudsime, siis tutvustas seda maja ja värki. Toauksest sisse saime, siis terve elamine haises igasuguste pahade lõhnade järgi, voodid olid mustad, diivan oli väga räpane ja üleüldse duššialune ja vann ka mega mustad. Kuidas nad inimesi küll sinna nii tuua saavad !? Seintes olid ämblikuvõrgud ka. Lehmad olid meil majaümber, mis muidugi meid ei häirinud. Nad olid need sellepärast endale võtnud, et muru liiga pikaks ei kasvaks. Sättisime siis toidukraami külmkappi ära ja vaatasime seda elu-olu. Seal polnud üldse mugav olla, meil oli väga ebamugav, tahtsime ruttu ära ning kui seda kohta nägime, siis tekkis kohe kahtlus, et ei maksta siin kindlasti ka väga miskit. Leidsime mingid kastid, kus oli korjatud Beach bananas ning pakitud aastal 2012, miks küll need siis veel siin on? Imelikud kahlused ikka tekkisid. Õnneks oli telekas, mida saime veidike vaadata. Jalutasime seal natuke, aga miskit põnevat polnud. Leidsime ka perenaise enda maja üles, ega seegi mingi uhke polnud. Tahtsime veel rannas ka käia, sildid küll läksid, aga tee sai lõpuks lihtsalt otsa. Hiljem hakkasin seal süüa tegema, kurjam kui kaua ma tegin 1,5-2h tegin süüa, sest see pliit munes täiega. Õhtul, kui oli juba pime, siis oli kuulda vahepeal imelikke kolinaid, laepeal jooksmist nagu hiired oleks olnud. Vaatasime mingeid lampe mis laes ei töödanud ja need oli hiire sedasamust täis, siis sai pilt selgeks, kes seal jooksevad. Läksime päris varakult magama ka, pikk sõit väsitas päris ära. Hirmus oli jääda magama ka, mine tea mis elukad ringi hakkavad äkki jooksma ja MEGA külm oli ka. Ilm oli tuuline, pilves ja jahe.

Hommikul pidi äratus olema meil 8.30, aga ärkasime varem, sest hull trall hakkas pihta... Hiired või mingid loomad jooksid lae peal täiega ringi ja selline tunne oli, et toas maas ka. Ajasime ruttu end püsti. Tegime hommikusöögi ja joogi ning siis jäime naise tulekut ootama. Pidi olema 9.30 meie juures, kuid istusime hommikul väljas, siis 9.25 sõitis tema mööda uhkelt meist ja saatis hiljem SMS’i, et tal läheb umbes 20 minutit linnas aega. Nooo jälle ootasime. Vahepeal olid tulnud mingid elektrikud sinna, tegid tööd seal. Me istusime toolide peale ja vaatasime mis lehmad siis möllavad. Naine tuli, siis küsisime kohe kui palju me päevas teenime? Kuid sellele vastust ei tulnud, vaid hakkas rääkima kilohinnast ja et tellimuse peale ainult korjavad. Läks kohe närvi, et mis tulite siis kohale kui teadsite täpselt asjadest, kuid ise ei maininud pooli asju, läks teemast nii kõrvale. Siis hakkas kohe ajama, et tal kiire ja kui tahame siis võime ära minna, et nemad ei saa palju maksta. Me oleks ikka VÄGA vähe hakanud teenima päevas. Ütles veel, et vabagraafik ka meil siin. Pmts valetati meil sellega ka juba, et muud tööd on 15 dollarit tund, aga tegelt neid muid töid pole olemaski. Lootis vist, et saab täna kergemalt. Kuid see ei tasunud ära, sest nagu aru saime pidi oma kütte eest tööl käima, söögi ise muretsema ja veel üüri ka maksma. Arutasime siis omavahel ning jõudsime üksmeelele, et tuleme ära, juba see elamine oli RÕVE, oleks palk olnud hea, siis oleks vb välja ka kannatanud. Hakkasime 11 paiku tagasi sõitma, käisime rannast veel läbi. Coomas tegime alles esimese peatuse, seal saime eestlannaga korra kokku nign sõime ja tulime koju ära. Jõudsime umbes 17.30 tagasi, Heino oli küll üllatunud, et „Mis nüüd juhtus?“ Rääkisime siis värgi ära ja ta sai aru. Nüüd sügeleme ka veel üleni, ei tea mis saime sealt kaasa :S Paha kogemus, aga eks igast sopast tuleb läbi käia ! J Nüüd vedeleme ja on mõnus olla. Vaatasime juba uut tööd ka, aga hetkel ei leia küll farmikat miskit.

Otsime edukalt edasi !

Olge paid :)